Carl Bogislaus Reichert

Carl Bogislaus Reichert (20. detsember 1811 Rastenburg – 24. detsember^[1] 1883 Berliin) oli saksa arstiteadlane.

Elulugu

Carl Bogislaus Reichert oli sakslane.^[2] Pürjermeistri poeg.

Lõpetas Rastenburgi gümnaasiumi ja 1836 Berliini Friedrich Wilhelmi Sõjameditsiininstituudi; meditsiinidoktor (1836, Berliin), väitekiri "De arcubus sic dictis bronchialibus". Õppis ka Königsbergi Ülikoolis. Oli 1840–1843 Berliini Ülikooli anatoomia instituudi assistent ja prosektor.^[2] Töötas Tartu Ülikoolis anatoomia ja kohtumeditsiini professorina 1843–1853. ^[3] 1853–1858 Breslau (Wrocławi) Ülikooli füsioloogia kateedri professor ja 1858–1883 Berliini Ülikooli anatoomia kateedri professor.^[2]

Teadustöö

Uurimisvaldkond: imetajate embrüogenees, munaraku lõigustumis- ja lootelehtede moodustamisprotsessid, sidekoe, kuulmeluukeste, kolju arengu uuringud, inimese peaaju ehitus, selgroogsete loomade lõpusekaared, nende metamorfoosid lindudel ja imetajatel. Tegi 1849 tähtsa avastuse hemoglobiini kristalliseerumise kohta, mis võimaldas saada valgupreparaate puhtal kujul. Peterburi TA korrespondentliige (1850). Andis 1850–1876 välja perioodilist väljaannet Archiv Anatomie und Psysiologie.^[2]

Teoseid

Ueber die Visceralbogen der Wibeltiere im allgemeine und deren Metaphorphosen bei Vögeln u. d. Säugetieren. 1837
Bemerkungen zur vergleichenden Naturforschung in allgemeinen und vergleichenden Beobachtungen über das Bindgewebe und die verwandten Gebilde. Dorpat, 1845
Zur Controverse üben den Primordialschädel. // Müllers Archiv (1849)
Beschreibung einer frühzeitigen menschlichen Frucht in bläschenförmigen Früchte der Säugetiere und des Menschen. // Abhandlungen der Keiserlichen Akademie der Wissenschhaften zu Berlin (1873).

Viited

↑ Левицкий, Григорий Васильевич (ред.), Биографический словарь профессоров и преподавателей Императорского Юрьевского, бывшего Дерптского, университета за сто лет его существования (1802–1902). Юрьев: Тип. К. Маттисена, 1902–1903, Том 2, 15
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
↑ http://hdl.handle.net/10062/5567 TÜ õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918

Kirjandus

Левицкий II, 15
TÜ ajalugu II, 86, 90, 147, 233–235
Toomsalu, M., 48. Käbin, I., 41, 43–47, 60, 65, 69, 102, 193, 311, 355, 362, 367, 374, 382, 384.

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.

[1] Левицкий, Григорий Васильевич (ред.), Биографический словарь профессоров и преподавателей Императорского Юрьевского, бывшего Дерптского, университета за сто лет его существования (1802–1902). Юрьев: Тип. К. Маттисена, 1902–1903, Том 2, 15

[ETBL-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

[3] ttp://hdl.handle.net/10062/5567 TÜ õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918

[1]

[2]

[3]